FinEst Link Projekt: Tallinn-Helsingi tunnelist saab piirkonna majanduse kasvuvedur

Vaata projekti tutvustavat videot siit!

FinEst Link tasuvusuuringuprojekti 7. veebruaril 2018. a avaldatud tulemuste kohaselt tooks Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus suurt kasu nii Eestile ja Soomele, kui ka kogu Euroopale.

FinEst Link projekti raames teostatud raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine. Avardunud tööturg tooks endaga kaasa majanduskasvu, avaks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

„Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid kui arvestada sellega kaasnevaid positiivseid majanduslikke mõjusid piirkonnale, siis on tegemist väga kasumliku ettevõtmisega“, ütles FinEst Link projektijuht Kari Ruohonen.

FinEst Link projekt avalikustas tasuvusanalüüsi tulemused 7. veebruaril Tallinnas peetud projekti lõppkonverentsil. Konverentsil arutasid Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas, Soome ja Eesti majandusministrid Anne Berner ning Kadri Simson, Tallinna ja Helsingi linnapead Taavi Aas ning Jan Vapaavuori ning Soome Uusimaa Liidu juht Ossi Savolainen ning Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Andre Sepp.

FinEst Link tasuvusanalüüsi viisid läbi maailmatasemel konsultandid ettevõtetest Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Tunneli maksumus on 16 miljardit eurot ning ehitusajaks 15 aastat.

FinEst Link projekti käigus leiti, et raudteetunneli hinnaks võib kujuneda minimaalselt 13,8 miljardit eurot ja maksimaalselt 20 miljardit eurot ning seetõttu peeti kõige mõistlikumaks kasutada arvutusteks keskmist hinda, milleks on 16 miljardit eurot. Maksumuses sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, samuti projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituseks minevad kulud. Maksumus ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

Tunnel on majanduslikult tasuv, kui kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% tunneli maksumusest. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased tunneli ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

Tunneli ehituse alguseks on planeeritud aasta 2025. Tunneli kaevamine võtaks aega 8 aastat. Peatuskohtade ehitus, terminalide ja depoode rajamine ning raudtee installeerimine võtaks täiendavad 6 aastat, millele järgneb 1 aastane rongide testperiood. Seega võtaks kogu protsess aega 15 aastat ning tunnel avataks reisijatele ja kaubaveole aastal 2040.

FinEst Link projekti raames analüüsiti traditsioonilise raudteetunneli majanduslikku tasuvust ning tehnilisi lahendusi, kuid samas paluti ka uute tehnoloogiate arendajatel oma alternatiivseid ideid esitada. Oma lahendused pakkusid kõik maailma suurimad uute tehnoloogiate lahenduste loojad nagu Virgin Hyperloop One, FinEst Bay (Peter Vesterbackaga eesotsas), SwissRapid (Maglev) ning ka Eesti oma innovaatilised ideed nagu Ankrutunnel ning AL Engineering. Eelpool nimetatud lahendusi esitleti kaTallinnas toimuval projekti lõppkonverentsil. 

Tehnoloogiline areng ja innovatsioonilased finantslahendused võiksid märkimisväärselt tõsta püsiühenduse tehnilist ja majanduslikku tasuvust ning samuti lühendada ehitusaega.

Poole tunni ja 18 euroga Tallinnast Helsingisse

FinEst Link projekti tasuvusanalüüsis esitati rongide opereerimismudelit, kus tipptunnil sõidaksid rongid 20-minutilise graafiku alusel ja sõidaksid 200km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpiletihind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet. Raudteehooldustööd on kavandatud öisesse aega.

Raudteetunnel ühendab lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on ühtlasi ka kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnel on planeeritud Euroopa rööpme laiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

Maailma pikim raudteetunnel

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

Reisijate arvu märkimisväärne suurenemine tuleneks igapäevastelt pendelrändajatelt, kellel oleksid täiesti uued võimalused elamiseks ja töötamiseks, selgitab projektijuht Kari Ruohonen.

FinEst Link projekti tasuvusuuringu hinnangul toob merealune raudteetunnel kaubavedudele märgatava ajalise ja rahalise kokkuhoiu ning omab tõsist kasvupotentsiaali. Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka praamlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

FinEst Linki uuringu hinnangul on ette näha kauba- ja reisijateveo mahu kahekordistumist või isegi kolmekordistumist järgmise 30 aasta jooksul. Lisaks kasvavad reisijate arvud praamlaevadel ka siis, kui tunnel on ehitatud.

FinEst Link projekt:

• Projekti juhib Helsingi-Uusimaa Liit koostöös Helsingi ja Tallinna linnaga, Harjumaa Omavalitsuste Liidu, Soome transpordiagentuuri ning Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
• Kaasrahastatud EL-i Interreg Kesk-Läänemere programmist
• Eelarve on 1,3 miljonit eurot aastatel 2016-2018
• FinEst Linki tasuvusanalüüsi viisid läbi: Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group. Visuaalsed materjalid tootis Kairo.

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199

vaata asukohakaarti siit

http://www.hol.ee/see-ju-harju-harjumaa-turismi-logo
https://www.facebook.com/Harjumaa-Omavalitsuste-Liit-804690016376103/