Avalik pöördumine

Tallinnas, 13. jaanuaril 2010. a.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) ja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (HEAK) juhatused jälgivad murega ühiskonnas toimuvaid protsesse, millega kujundatakse  riigikeskset halduskorraldust ja üritatakse marginaliseerida omavalitsuste rolli ühiskonna alusena. Normiks on kujunemas Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (Harta) ja ka Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse põhimõtete eiramine ja kohaliku omavalitsuse kujutamine riigile tülika ja kuluka eelarvereana. Omavalitsusüksuste maakondlikud koostööorganid, ehk maakondlikud liidud näivad olema määratud kadumisele.

Nii on põhiseadust riivavalt asutud arvustama kohaliku omavalitsuse üksuste plaane kehtestada kohalikke makse, milliste kehtestamise õigus tuleneb põhiseaduse § 157 lg 2,  millised on sätestatud seadusega ja milliste kehtestamine on reguleeritud kohalike maksude seadusega. Ka Harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa kohaliku omavalitsusüksuse rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest ja koormistest. Kohalike maksude puhul on tegemist kohaliku elu küsimusega, mille otstarbekuse ja kehtestamise üle on ainupädev otsustama kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. Tuletame siinkohal meelde, et kohalik maks on üks kohaliku omavalitsuse olulisi tunnuseid. Seadmata kahtluse alla konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse elanike õigust avaldada arvamust ja seisukohti, muuhulgas selle konkreetse omavalitsusüksuse kohalike maksude suhtes, ei saa pidada õigusriigile kohaseks riigipoolset kriitikat omavalitsusüksuste aadressil kohalike maksudega seotud küsimustes.

Selleks et täita kohaliku omavalitsuse üksuse ees seisvaid ülesandeid, peavad olema tagatud piisavad rahalised vahendid – ilma vastavate vahenditeta muutub kohalik omavalitsus faktiliselt sisutühjaks. Teame ju kõik, et riigieelarve kärpimise käigus kärpis riik ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarveid, mis lõpptulemusena tõi kaasa ca 20% tulubaasi vähenemise, rikkudes sellega omavalitsusautonoomiat.

HOLi ja HEAKi juhatused taunivad igasugust omavalitsusautonoomia riivet, kuid möönavad samas, et kohaliku omavalitsuse üksuste tulubaasi ja avalike teenuste jaotuse küsimus vajab riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös reformimist, kuna senikehtiv süsteem ei ole perspektiivis jätkusuutlik.

Nii on ka Siseministeeriumi kavad seoses kohaliku omavalitsuse arendamiseks vastava kontseptsiooni väljatöötamiseprogrammiga (Kontseptsioon) murettekitavad, kuna sellest kumab läbi soov „tekitada teaduslikult põhjendatud alus” nn 15+5 reformikavale. Viimase kohaselt kõik senised vallad ja suur osa linnu kohaliku omavalitsuse üksustena kaovad ja moodustatakse 15 maakonnasuurust valda ja 5 linna. See toob omakorda kaasa tänaste kohaliku omavalitsuse üksuste maakondlike koostööorganite (maakondlikud liidud) kadumise. Selle „tõestamiseks” kavatsetakse kulutada 3,2 miljonit krooni, vaatamata sellele, et regionaalminister on ise korduvalt, nii kirjas kui sõnas, kinnitanud, et lisauuringuteks pole enam mingit vajadust.

Siinkohal on kohane tsiteerida minister Kiislerit kui ta vastas eitavalt Harju maavanema, HOLi juhatuse esimehe ja HEAKi juhataja üleskutsele 10.12.2008. a. moodustada töögrupp haldusterritoriaalsete ümberkorralduste ettevalmistamiseks. Minister kirjutas muuhulgas[1]: „… kuna Vabariigi Valitsusel ja koalitsioonipartneritel puudub hetkel valmisolek kasutada haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks kohalike omavalitsuste administratiivset liitmist, oleks reformi ettevalmistava töörühma kokkukutsumine paljude spetsialistide hea tahte ja tööaja tarbetu kulutamine. Töörühma töö tulemuste rakendamine oleks antud olukorras enam kui kaheldav. Usun, et haldusterritoriaalse reformi läbiviimiseks on juba täna argumente piisavalt ja täiendavate põhjenduste otsimine on eelkõige kasulik neile, kes loodavad, et haldusterritoriaalset reformi ei tulegi. Kui valitsuskoalitsiooni seisukoht reformi läbiviimise ja selleks vajaliku kohalike omavalitsuste administratiivse liitmise võimalikkuse osas muutub, saan kaaluda teie ettepanekut uuesti. Seni saame tegeleda töökorras omavalitsusliitude tugevdamisega, ühiselt pakutavate avalike teenuste parandamisega (selleks on valmimas vastav programm), samuti omavalitsuste vabatahtliku liitumise soodustamisega ja kohapealse koostöö edendamisega.”  Siinkohal tuleb lisada, et kurikuulsa 15+5 reformikava avalikuks tegemiseni oli jäänud veel vaid üks kuu!

Tänaseks ja viidatud Kontseptsiooni taustal tuleb asuda seisukohale, et omavalitsusliitude tugevdamise all peetakse Kontseptsiooni lähteülesande kohaselt silmas maakondlike omavalitsusliitude kui koostööorganite kaotamist ja ühe üleriigilise esindusorgani loomist. Viimasest, ehk ühe üleriigilise esindusorgani loomisest, on räägitud aastaid ja see on igati mõistlik plaan. Selleks ei pea aga tegema suurejoonelist ja kallist uurimust eelviidatud Kontseptsiooni kujul.

HOLi ja HEAKi juhatused on seisukohal, et Eestis on see põhimõtteline teadmine, milliseid haldusterritoriaalseid ümberkorraldusi tuleb läbi viia, juba aastaid olemas[2] – millest on olnud aga puudus, on poliitiline konsensus muudatuste tegelikuks läbiviimiseks. Järjekordne kontseptsiooni väljatöötamine 3,2 miljoni krooni eest on ebaotstarbekas ja ei aita olukorra tegelikule lahendamisele kaasa. 

Kui sellise rahasumma kulutamine on vältimatu, siis võiks selle jagada mingi proportsionaalsuse alusel maakondlike omavalitsusliitude vahel nõudega näiteks aasta lõpuks esitada 31.08.2009. a. avalikustatud haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjoni raporti põhiseisukohtadele tuginev ümberkorralduste kava, kaasates protsessi ka maavalitsused ja maakondlikud arenduskeskused. Mingi summa võiks anda ka tänastele üleriigilistele liitudele ühinemise toetuseks.

Alternatiivina võiks selle raha jagada maakondlikele omavalitsusliitudele selleks, et liidud saaks tugevdada oma haldussuutlikust (millest on siiani vaid palju suuri sõnu tehtud ja mida ka regionaalminister oma ülalviidatud kirjas mainib), ning selleks peaks iga maakondlik omavalitsusliit esitama oma arengukava, mille koostamisse on kaasatud maavalitsus ja maakondlikud arenduskeskused.

Eeltoodu alusel HOLi ja HEAKi juhatused kutsuvad üles austama ja järgima Hartas ja põhiseaduses sätestatud kohaliku omavalitsuse põhimõtteid ning mitte riivama omavalitsusautonoomiat ega marginaliseerima kohalikku omavalitsust. Samuti kutsuvad HOLi ja HEAKi juhatused üles leidma poliitilist konsensust ja Riigikogu fraktsioonide tasemel kokku leppima, kas ja mida soovitakse haldusterritoriaalsete ümberkorralduste kontekstis saavutada ja mis nendest soovidest tundub teostatav. Kuidas kõike praktiliselt korraldada on juba Vabariigi Valitsuse, vastava ministeeriumi ja viimase moodustatava haldusterritoriaalse ümberkorralduse töörühma, komisjoni vms töömaa. Uuritud ja räägitud on juba rohkem kui piisavalt – aeg on asuda tegutsema!

HOLi juhatus                                                    HEAKi juhatus