Liikmed

Harku vald

Kallaste tn 12,
Tabasalu 76901 Harku vald
Telefon: 600 3840
Faks: 600 3854
Registrikood: 75014132
Kaugus Tallinnast: 12 km
Pindala: 159,77 km2
Alevikud: Tabasalu ja Harku
Külad: Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna.
Harku vallal on 22 km pikkune merepiir, suurema osa sellest moodustab pankrannik. Tuntuimad on Rannamõisa ja Türisalu pangad. Kaunis loodus ja üha arenev elukeskkond on teinud vallast soositud elu- ja puhkepaiga, kus kevadest sügiseni on elanike arv tänu suvitajatele pea neljakordne. Hinnatud suvituskohad on Suurupi ja Vääna-Jõesuu. Sportlikku puhkamisvõimalust pakuvad Tabasalu looduspark ja Harku park.
Vanim protokolliraamat Harku vallavalitsuse tööst pärineb aastast 1879.  Väikeste valdade ühinemisel tekkinud haldusüksus haaras 19. saj teisel poolel enda alla ka osa hiljem Tallinnale antud territooriumist (Tiskre, Kakumäe, Õismäe, Pikaliiva ja Kadaka küla). Harku valla õigused taastati 21. novembril 1991. aastal.
Aastaringselt toimub sadakond spordi-, kultuuri- ja kogupereüritust.  Suurimad traditsioonilised üritused on Tabasalu jooks, Tabasalu CUP koefitsiendi mitmevõistlus, laste laulukonkurss, mitmed noortekeskuse poolt korraldatavad konkursid ning nüüdsest ka valla külade päev.
Harku vallal on kaks sõprusvalda. 15 aastat on täitunud partnerlus- ja koostööleppe sõlmimisest Eura vallaga Soomest, Eura ja Harku valla sõprusleping sõlmiti 1992. a maikuus. Koostöölepe Piasecznoga Poolast sõlmiti 2004. Aasta mais.
Vääna mõisa mainiti esmakordselt 1325. aastal, mil Taani kuningas läänistas selle vendadele De Bremedele. Mõis märgiti üles nimega Feyena ja De Bremede käes oli see aastani 1462. Edasi olid mõisa valdajateks paljud kuulsad perekonnad – Tiesenhausenid, Taubed, Dückerid ja lõpuks Stackelbergid, kes aastal 1784 alustasid mõisa praeguse peahoone ehitamist. Hilisbarokne Vääna mõis valmis 1797. aastal ja sellest sai üks uhkemaid ajastu ehitusnäiteid. Mõisa ümber rajati ka park. 19. sajandi keskel muudeti mõisaparki jäänud keskaegse vasalllinnuse varemed romantiliseks varemetepargiks. Mõisa omanikering paistis silma eesrindlike sügava kultuuri- ja kunstihuviga mõisnike poolest. Vääna kunstikogule pani 1774. aastal aluse Friedrich Peter von Dücker, hiljem täiendas seda arhitekti ja kunstnikuna Euroopas tuntud Otto Magnus von Stackelberg. Vääna kunstikogu oli üks silmapaistvamaid Baltimaades. Seal oli Tiziani, Raffaeli ja Holbeini maale, graafikat, münte, skulptuure ja arheoloogilistel kaevamistelt leitud esemeid. Baltlaste ümberasumisel 1939. aastal sattus kunstikogu Poola, osa sellest on praegu Poznani Rahvusmuuseumis. 19. sajandi teisel poolel oli Vääna mõis üks paremini sisseseatud majapidamisega mõisu üle Eesti. Venemaa Põllumajandusministeerium omistas selle eest Ernst von Stackelbergile koguni Valujevi medali. Sel ajal olid mõisa juures aidad, küünid, tööliste maja, rehi, tisleri töötuba, masinaküün, kanala, tallid, sepikoda, jahuait, triiphoone. Mõisal oli ka veski, puu- ja juurviljaaiad, kasvatati friisi tõugu piimakarja. Järelklassitsistlikus stiilis kasvuhoone varemeid võivad huvilised uudistada tänagi. Arhitekt F. Modi projekti järgi ehitati 1880ndatel viinavabrik ja karjalaut, mis oli varustatud ajastu moodsaima sisseseadega. Alates 1920ndate aastate algusest, kui mõis likvideeriti, töötab mõisahoones Vääna Lasteaed-algkool
Juba 1860ndatel aastatel tekkis tolleaegsel Muraste mõisnikul Rannamõisa pühakoja loomise idee. Ehitamist alustati siiski alles 1901. aastal ja kiriku pühitses 17. juulil 1905. aastal  Eestimaa kindralsuperintendent Daniel Burchard Lemm. Pseudogooti stiilis Rannamõisa kiriku arhitekt ja altarimaali “Taevaminek” autor on teadmata. Aastani 1937 allus Rannamõisa kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene Rannamõisa organist ja jutlustaja oli Ohtu kooli õpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Seejärel astus ametisse endine Viimsi kooliõpetaja Mathias Volmer. Aastatel 1931-1936 oli köstriameti kohusetäitja R. Lipsthal ja 1936. aastal kooliõpetaja T. Oja. 1936. aasta maikuust sai kirikuõpetajaks Oskar Puhm, kes lahkus Eestist 1944. aastal ja toimetas paguluses pikki aastaid Kanada luterlikku ajakirja Elu. Rannamõisa kalmistu õnnistati 21. juulil 1902. aastal. Kalmistu hauatähised, sepa- ja raidkivitööd on kunsti- ja kultuurivara, mis räägivad meile kohalikust kultuuriloost. Rannamõisa kalmistul on vanu irdriste ja hauatähiseid, mida võiks uuesti kasutusele võtta, kuna need on sellele piirkonnale iseloomulikud ja omased. Aegade jooksul on kalmistule kahju teinud nii loodus kui ka inimesed. Paaril viimasel aastal on kirikus tehtud ka renoveerimistöid.

Sündmustekalender

   november
2017
  
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit