Liikmed

Rae vald

Aruküla tee 9, Jüri, 75301 Rae vald
Telefon: 605 6750
Faks: 605 6770
Registrikood: 75026106
Kaugus Tallinnast: 14,9 km
Pindala: 206,73 km2
Alevikud: Jüri, Vaida, Assaku ja Lagedi.
Külad: Aaviku, Aruvalla, Järveküla, Kadaka, Karla, Kautjala, Kopli, Kurna, Lehmja, Limu, Pajupea, Patika, Peetri, Pildiküla, Rae, Salu, Seli, Soodevahe, Suuresta, Suursoo, Tuulevälja, Urvaste, Vaidasoo, Vaskjala, Veneküla, Veskitaguse ja Ülejõe.
E-mail: info@rae.ee
Naabrid Põhjas ja kirdes Tallinna linn, idas Jõelähtme, kagus Raasiku, lõunas Kose ning edelas ja läänes Kiili vald. Haritav maa 45%, metsamaa 28%, looduslik rohumaa 10%, muu maa 17%
Loodus tüüpiline väheliigendatud Põhja-Eesti lavamaa maastik, metsad liigirikkad segametsad
Esimest korda kirjasõnas 1241 Taani hindamisraamatus mainitakse Ocrielae kihelkonda
Tuntumad ettevõtted AS Kalev, Kesko Foods, EMV (ehitus), Rae Betoon (betoontooted), Kodala (ehitus), Balco (autokummide remont), Sordiseeme, Glaskek (akende valmistamine). Suuremad talud Peetri, Esko, Marjaku ja Mäe. Eelised investorile Tallinna lähedus, ligipääs kõigile maanteedele, raudteedele Eelised elanikule Ääremaa vaikus ja eraldatus vaid poole tunni autosõidu kaugusel riigi parima infrastruktuuriga linnast.Kaitse all Kurna park, Külma park, Paraspõllu looduskaitseala, Raeda selektsiooniaed, Lehmja tammik ja Vaskjala (Karjavere) tamm. Kirik aastast 1223 (Vaskjala kirik praeguse Jüri kiriku asupaigas). Rahvahariduse algus 1690.
Praeguse Rae valla aladel elas rahvast juba muinasajal, kuid püsiasustuse kohta on andmeid siiski alles varasest rauaajast. Seda tõendavad tarandkalmed 1. aastatuhande keskpaigast. Inimesi meelitasid siia hõlpsasti haritav muld, veekogud ja soo-rauamaak. Jürist, praeguse kiriku ja Pargi tänava tiigi juurest on leitud Eesti esimene teadaolev rauasulatusahi ja 1978. aastal püstitati sinna mälestusmärk. Muidugi ei nimetatud seda paika siis ei Jüriks ega asunud see Rae vallaks: ei olnud ju veel sündinud püha Jüri, kellenimelise koguduse järgi alev endale nime sai, ega olnud veel moodustatud ka Tallinna raadi, kes andis nime vallale. Muinas-Eesti oli jagatud maa- ja kihelkondadeks. Meie esiasukad elasid Rävala maakonna kihelkonnas, mis kandis salapärast nime Ocrielae. Esimesed ülestähendused R a e v a l l a kohta pärinevad alles 1241. aastast -- Taani hindamisraamatust. Seal panid Taani mungad kirja andmed külade kohta, mida nad 1219.--1220. aastal ristimas käisid.

Ristiusk tõi kaasa kirikute ehitamise ja maa jaotamise mõisate vahel. Kirikute ümber moodustusid uued üksused -- kirikukihelkonnad. Esimeseks kirikukihelkonnaks Rae valla territooriumil oli Vaskjala kihelkond, kuhu 1223. aastal püstitati esimene kirik. Kiriku täpne asukoht ei ole fikseeritud, kuid 1401. aastal asus kirik juba oma praeguses asukohas. Kuna kirik oli pühendatud pühale Jürile tulenesid sellest ka tänapäevased nimed -- Jüri kirik, Jüri kihelkond ja Jüri asula. Jüri kirikust rääkides ei saa mööda ühest kõigi aegade kuulsamast jürilasest Anton Theodor Hellest, kes andis meile emakeelse piibli. Kuigi saime oma piibli tunduvalt hiljem kui soomlased ja veidi hiljem kui lätlased, on pikal ettevalmistusel olnud ka oma head küljed. Nimelt võime meie veel tänapäevalgi oma esimest piiblitõlget täie arusaamisega lugeda, soomlased ja lätlased aga oma esimese pühakirja tõlke kohta seda öelda ei saa.

Valla kui administratiiv-poliitilise institutsiooni algeks võiks pidada v a k u s e i d. Vakused loodi mõisate juurde maksuraha sissenõudmiseks ja need hõlmasid mitu küla (nagu valdki). Vanim teadaolev vakuraamat on 1436. aastast ja see kuulus Tallinna Jaani seegile, hilisemad pärinevad juba 16. sajandist, Liivi sõja päevilt. 1816. aastaks, mil kaotati pärisorjus, olid Rae valla territooriumile püsima jäänud Lagedi, Aruküla, Vaida, Aruvalla, Kautjala ja Rae mõisad ning Jüri kirikumõis. Vastavalt 1804. aasta "Eestimaa talurahva seadusele" olid nende mõisate juurde loodud mõisnike järelvalve all tegutsevad maakogukonnad.

Rae valla sünniaastaks tuleb lugeda 1866. aastat, mil kogukondlikule omavalitsusele pani aluse 19. veebruaril samal aastal välja antud "Maakogukonna seadus Eesti kubermangule". Keiser Aleksander II poolt välja antud seadus kehtis Eesti aladel kuni 01. maini 1937. aastal, mil hakkas kehtima Eesti Vabariigi vallaseadus. Järgides 1889. aasta vallakohtu seadust ühendati väikesed mõisavallad üheks Rae vallaks. Talurahvaseadused andsid tõuke uute majandussuhete loomisele mõisnike ja talurahva vahel. Alguse sai talude päriseks ostmine. Aruvalla mõis müüs esimesed talud juba 1865. aastal. Lõplikult tükeldati mõisad asundustaludeks 1919. Maa-seadusega. Ainult Kurna, Lehmja ja Kautjala mõisad jäid Tallinna linna "pidamisele". Revolutsioonilised sündmused 1917.a. viisid Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu moodustamiseni valimiste teel. Maanõukogul tuli tegutsema hakata illegaalselt kuna võimu haaras bolševistlik Eestimaa Revolutsioonikomitee. 24. veebruaril 1918.a. kuulutati Maanõukogu poolt välja Eesti iseseisvuse manifest. 25. veebruaril 1918.a. okupeeriti Eesti Saksa vägede poolt. Saksa vägede lahkumisel 19. novembril 1918.a. anti võim üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Algas üks keerulisemaid perioode Eesti riikluse ajaloos - Vabadussõda. Otsene lahingutegevus Rae valla territooriumile ei jõudnud, kuid lahingutest osavõtjaid oli palju. Langenute mälestuseks on püstitatud mälestusmärk Jüri kiriku aias.
 
Vaatamata sõjaolukorrale viidi vallas edukalt läbi maareform ja jagati uusasunikele välja mõisamaad. Vabadussõja lõppedes aktiviseerus valla seltsielu. Loodi kultuuri-, majandus- ja poliitilisi seltse, ühinguid ja ühisusi. Tunda andis Tallinna lähedus. Suurenes noorte väljaränne linna ja vähenes elanikkonna loomulik juurdekasv. Põllutööliste vähesuse tõttu hakati 30-ndate aastate lõpuaastail Eestisse sisse tooma Poola odavat tööjõudu.
1940. aasta juunipööre tõi kaasa suured muudatused ja uue maareformi. 1941. aasta küüditamine ei puudutanud peale üksikute arreteerimiste oluliselt Rae valda. 1941.aasta algusest kuni augusti kuuni töötas vallas Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee. Augustis algas Saksa okupatsioon. 2. septembrist 1941.a. määrati Harju Maavalitsuse poolt uuesti ametisse Rae Vallavalitsus. Talud tagastati endistele omanikele, 1940. aasta maareform tühistati. Saksa okupatsioon tõi kaasa mitmedmobilisatsioonid. Vähenes tööjõuline elanikkond ning selle tagajärjeks oli külvipindade märgatav vähenemine. Sõjatules hävisid paljud talupidamised.Saksa okupatsioon Rae vallas asendus nõukogude okupatsiooniga pärast Nõukogude Armee sissetungi 1944.a. septembris. Haldusüksustena jäid kehtima maakond ja vald, kuid haldusorganiks sai Rae valla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee.

8. augustil 1945. aastal loodi Rae vallas Aruküla, Lagedi ja Vaida külanõukogud. Rae vald likvideeriti 01. oktoobrist 1950.a.

Sündmustekalender

   juuni
2017
  
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit