Liikmed

Viimsi vald

Nelgi tee 1, Viimsi alevik,74001 Viimsi vald
Telefon: 602 8800
Registrikood: 75021250
Kaugus Tallinnast: 12 km
Pindala: 72,84 km2
Alevikud: Viimsi, Haabneeme.
Külad: Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Naissaare, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe, Lõunaküla/ Storbyn, Tagaküla/ Bakbyn, Väikeheinamaa/ Lillängin.
Saared: Naissaar, Prangli, Aksi, Tiirlood, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli, Pandju Vullikrunn, Sillikrunn, Sepakari, Hanekari, Lookari, Lahesaar
Viimsi valla maismaa osa on 47 km² (saared kokku 26 km² ), poolsaare pikkus 15 km, laius 6 km, kõrgeim punkt on Lubjamägi (51,4 m). Merepiir on 43,7 km. Viimsis on neli maastikukaitseala: Haabneeme-Lubja klindiastang, Mäealuse, Krillmäe, Leppneeme-Tammneeme, Rohuneeme, Prangli ja Aksi maastikukaitsealdad. Alates 1995. aasta märtsist on Naissaar loodupargi staatuses.
Sadamaid on 8 -Muuga, Miiduranna, Pringi, Rohuneeme, Kelvingi, Leppneeme, Kelnase ja Naissaare.Viimsi valla naabervallad on Tallinna linn, Maardu linn ja Jõelähtme vald. 
Viimsi poolsaare ajalugu ulatub tagasi 3.-4. sajandisse. Seda tõendavad 1990. aastal toimunud muinaskalmete väljakaevamiste tulemused Pärnamäel, kus avastati üle 200 väärtusliku muinasleiu. Varasemad kirjalikud teated Viimsi kohta ulatuvad Taani hindamisraamatu järgi 13. sajandi keskele. Esmakordselt märgitakse Viimsit 1241. aastal "Taani hindamisraamatus" nn. Suures Eestimaa nimistus Revala kihelkonna, Jõelähtme kirikuringkonnas kui seitsmeadramaalist küla nimega Uainra (häälda: Viarna, Viama). 1271. a asutati Viimsi poolsaarel rootslaste vallutusretkede ja sisserände tulemusel küla - Apones (Haabneeme). Keskajal asutasid Haabneemet rootslased, kellel oli seal väike mõis (Habbinem) ja kindlus. Miidurannat on esmakordselt mainitud 1588. aastal (Mitorannes). 15. sajandil eraldas (müüs) Liivimaa ordu Pirita kloostrile oma Tallinna linnuse peamised valdused Viimsi poolsaarel ning 1471. aastal rajas klooster Viimsi põlisküla maadele mõisa. Pärast kloostri hävitamist 1577. a. kuulus mõis Rootsi kroonule, alates aastast 1629 Tallinna bürgermeister Otto Derenhtalile. Eesti Vabariigi 1919. a. maareformiga anti Viimsi mõis kindral Johan Laidonerile autasuna teenete eest Vabadussõjas. Praegu asub hoones J. Laidoneri muuseum.
1919. aastal eraldati Viimsi Nehatu vallast. Viimsi valla asutamine toimus Viimsi rahva tahtel Viimsi valla asutamiskoosolekul ning EV Ajutise Valitsuse loal (koosseisu arvati ka Leppneeme, Tammneeme ja Pirita küla), mille piires elas 1258 elanikku.1923. aastal liidetakse Pirita küla Tallinna linnaga (211 ha ja 170 elanikuga). 1939. aastal vald kaotati Eesti Vabariigi valdade reformi aegu ning liideti Iru vallaga. Hilisem Viimsi külanõukogu sai 20. detsembril 1990. aastal Harjumaal taas valla õigused ja staatuse omavalitsusena. 


Sündmustekalender

   juuli
2017
  
E
T
K
N
R
L
P
 
 
 

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste
Liidu büroo asub:

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
Faks: 615 0351
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199
km reg nr EE101356705

vaata asukohakaarti siit