Liikmed

Print

Paldiski linn

Rae tee 38, 76806 Paldiski linn
Telefon: 679 0600
Faks: 679 0610
Registrikood: 75021126
Kaugus Tallinnast: 47,6 km
Pindala: 60,17 km2 Pindala 101,8 km²
Saared: Suur-Pakri, Väike-Pakri
Paldiski on väikelinn Põhja -Eestis, mis asub pealinnast viiekümne kilomeetri kaugusel läänes. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski , territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat mereala. Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km². Paldiskil on ühine merepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Meil on hea ühendus ülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Lähim suurem keskus, Keila, asub 20 km kaugusel. 
Paldiski kaks sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kauba käitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal. Sadamates tegutsevad ettevõtted on linnarahva põhilised tööandjad, kuid järjest enam ettevõtteid on tekkimas ka väljapoole sadamaid.
Paldiskis on kaks gümnaasiumi, eesti- ja venekeelne ja samuti kaks lasteaeda. Laste vaba aja sisustamisega tegelevad Paldiski Muusikakool ja Huvikeskus. Linnaelanike tervist hoiavad ja taastavad perearstikeskus ja spordikompleks.
Oma asukoha tõttu on Paldiski läbi ajaloo olnud kontrastide linn. Kõrge paekallas, liigirikas taimestik ja haruldaste krüüslite pesitsuspaigad on Pakri poolsaare looduse pärlid. Kunagine Tsaari-Venemaa sõjasadam-merekindlus, hilisem tuumareaktoriga kinnine Nõukogude sõjaväelinnak ning praegu kahe kaubasadamaga arenev tööstuslinn on Paldiski teine pool. Paldiski militaarlinna kuulsust ei lase hääbuda Eesti kaitseväe koosseisu kuuluv Esimene Jalaväebrigaad, mille üksused - Scoutspataljon, Kalevi Jalaväepataljon ja Tagalapatoljon - siin asuvad. Kalevi Jalaväepataljon valmistab Eesti väekontigendi allüksusi ja üksikkaitseväelasi ette välismissioonideks ja tagab neile toetuse. Scoutspataljon on soomukitega varustatud kiirreageerimisüksus.
 
Paldiski linn asub Paldiski lahe kaldal 50 km kaugusel Tallinnast. Kuni 1762 aastani kandis laht nime Rogerwiek, mis tähndab "Rikki saare laht". Lahe idakaldal 5 km Pakri neemest asus linna ja sadam Paldiski.
Lahe suudmes on mere sügavus 45 meetrit, lahes endas kuni 20 meetrit. Lahe pikkus on umbes 13 kilomeetrit. Mugav geograafiline asend, suurepärane koht randumiseks, lühike jäätumise aeg-kõik need omadused meelitasid inimesi sadama juurde.
Esimesed eestlaste asulad asutati siin juba X-XII sajandil. XIII sajandi lõpus hakkasid piki mere kallast tekkima roostlaste asulad.Eestlaste külades, mis olid asutatud sadamasildade lähedal vähenes maatükkide arv tunduvalt. Samal ajal tekkisid rootslaste asulad Rogerwieki lahe saartel ja mandril, kus nad elasid XX sajandi 30-te.aastateni. Rootslased hindasid Rogerwieki sadama asukohta kõrgelt ja alustasid mandrilt Väikse-Pakri saare suunas kivist tammi ehitamist. Lahe mandripoolsel kaldal omasid nad väikest kindlust, mis asus kaasaegse linna põhja suunas.
1715.aastal vaatas Peeter I isiklikult üle Rogerwieki lahe kalda ja otsustas ta: " Saagu siia  sõjalaevade sadam!" See juhtus 23.juulil 1715. 20.juulil 1718.aastal rajas Peeter I Rogerwieki kaldale sadamamuuli ja kindluse. Seda kuupäeva loetakse Paldiski linna asutamispäevana.
1762.aastal külastas Rogerwieki imperaator Jekaterina II ning 20.augustil 1762.aastal nimetati koht ümber "Balti" sadamaks.
1770.aastal avati kristlaste kool ning 1783.aastal sai Balti sadam linnaõiguse. XIX sajandi alguses oli Balti sadam maakonna linn, kus elanike põhitegevuseks olid kalastamine ja sadamatööd.
1870. aastal avati Balti raudtee ja linn hakkas ülikiirelt arenema. Peagi sai Paldiski sadamast üks tähtsamaid sadamaid Vene impeeriumis. Lahe kaid kasutati Balti laevastiku Mere korpuse sõjalaevade õpperühmade peatuskohana. 1876 aastast kuni 1915 aastani tegutses Paldiski Merekool, mille on lõpetanud ka esimene eesti admiral Johan Pitka.
Kolmandik elanikkonnast tegeles põllumajandusega, suveperioodil aga muutus linn väikeseks kuurordiks tallinlaste.
1912. aastal toimus siin kahe viimase Venemaa ja Saksamaa monarhi, Nikolai II ja Wilhelmi II, kokkusaamine.
Esimese Maailmasõja ajal asus Paldiski linnas Balti laevastiku manööverbaas koos väikeste garnisonudega. 1918. aasta veebruarikuus hõivasid saksa sõjaväed Balti sadama. Perioodil veebruarist 1918 kuni 1919. detsembrini viidi Eesti territooriumilt läbi Tallinna, Paldiski ja Pärnu sadamate välja rauda, lina ning autosi 7,5 miljoni saksa marga väärtuses.
Oktoobris 1939. aastal kirjutati Tallinnas protokoll maismaa, lennu ja mereväe paigutamisest Eesti Vabariigi territooriumile. Paldiskis hakati ettevalmistama sõjaväelisi objekte Balti mere kalda kaitse rajamiseks.
40-te lõpus sai alguse linna sõjajärgne taastamine. Ehitati linnahaigla. Algas veevõrkude ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine.
1968. aastal hakkas tegutsema õppekeskus, mis koolitas aatomiallveelaevade ekipaaže. 30.augustil 1994.aastal lahkus Paldiski sadamast viimane vene laev ja 1995.aasta septembris demonteeriti tuumareaktor.
Alates 24.jaanuarist 1994 kuni 20.oktoober 1996 oli Paldiski Keila linnaosa valitsus. 20.oktoobril 1996 aastal sai Paldiski linn iseseisva linna staatuse.
Sisukaart/ Avaleht