Miks?

Jäätmehooldusalane koostöö ja jäätmehoolduse rahastamise positiivse näitena Harjumaa omavalitsuste piiriülesest koostööst võib tuua Kernu-Nissi valdade ühise korraldatud jäätmeveo piirkonna. Muus osas piirdub koostöö jäätmejaamade ühiskasutuse või praktilise oskusteabe vahetamisega omavalitsuste vahel. Jäätmehoolduse rahastamine toimub kohaliku omavalitsuse eelarvest, kuhu laekub tagasi 75% ulatuses saastetasu omavalitsusest pärit olmejäätmete ladestamise eest.

Omavalitsuse eelarvest rahastatakse jäätmejaamade haldamist, prahistatud alade korrastamist, ohtlike jäätmete kogumist, teavitustegevust jm jäätmehoolduse korralduslikke toiminguid, kaasa arvatud jäätmekäitluse taristu arendamist, prügilate sulgemist ja järelhooldust. Viimaste aastate trend on, hoolimata saastetasu iga-aastasest tõusust, eelarvesse laekuva saastetasu vähenemise suunas prügilasse ladestatavate jäätmete koguste vähenemise (jäätmetekke vähenemine, jäätmete liigiti kogumise edenemine ja taaskasutustoimingute kasutuselevõtt) tõttu.

Korraldatud jäätmevedu on rakendunud Harju maakonna 24-st omavalitsusest täielikult 14-s omavalitsuses, ülejäänud omavalitsustes on kehtivat korraldatud jäätmeveo lepingut pikendatud, jäätmevedu korraldamisel, vaidlustatud või osaliselt korraldatud. Aegviidu vallal korraldatud jäätmeveo kohustust ei ole, kuna elanike arv on alla 1500 ning Kõue vald on liitunud Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse III piirkonnaga. Nendest omavalitsustest, kus korraldatud jäätmevedu on korraldatud, lõpeb kehtiv korraldatud jäätmeveo leping vedajaga kolmel omavalitsusel 2011. aasta lõpus, kahel 2012. aasta jooksul, ülejäänutel vahemikus 2013-2014 ja vaid ühel omavalitsusel on jäätmevedu korraldatud 2015. aasta lõpuni. Enamuses neist omavalitsustest, kus korraldatud jäätmevedu on korraldamisel, on viibimise põhjuseks konkursi vaidlustamine vedajate poolt või konkursi ebaõnnestumine muul põhjusel (vedaja taganenud lepingu sõlmimisest). Nendes omavalitsustes on kehtivat korraldatud jäätmeveo lepingut pikendatud, kuigi õigusaktidest otseselt sellist võimalust ei tulene. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb korraldatud jäätmeveo piirkond määrata sellise arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagaks jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga ja piirkonna elanike arv ei oleks üldjuhul suurem kui 30 000. Kõik Harjumaa omavalitsused, välja arvatud Tallinna linn, on elanike arvult väiksemad kui 30 000 ning jäätmeseaduse piirangut arvesse võttes võiksid Harjumaa omavalitsused, välja arvatud Tallinna linn, moodustada mitte rohkem kui 5 jäätmeveo piirkonda tänase 21 asemel (välja arvatud Tallinna linn ja Aegviidu). Suurem piirkond võimaldab optimeerida jäätmeveo logistikat ning vähendada nii jäätmete transpordist tulenevat keskkonnamõju kui ka omavalitsusüksuste administratiivkoormust tugifunktsioonide konsolideerimise läbi. Arvestades, et korraldatud jäätmeveo esimesed kehtivad lepingud on lõppemas juba käesoleva aasta lõpus, oleks sellistel omavalitsustel koostööstruktuuri olemasolul potentsiaalselt võimalik üle minna jäätmeseaduse § 66 lg 1 primm kirjeldatud mudelile, mis võimaldaks muuta kogu jäätmehoolduse rahastamisskeemi. Koostööstruktuuri järkjärguline rakendamine terves maakonnas maandab ka teataval määral administratiivsest ja finantsilisest ülekoormusest tingitud riske, mis võiksid tekkida kui koostööstruktuuri kaudu rakendatakse korraldatud jäätmevedu tervel Harjumaal korraga.

Harjumaal on 10 maismaa jäätmejaama, neist 4 Tallinnas (ülejäänud Harku, Viimsi, Jõelähtme, Kose, Keila ja Saku) ning 3 jäätmejaama saartel (Aegna, Prangli ja Naissaar). Kõikide jäätmejaamade halduskulud kannavad kohalikud omavalitsused, jäätmejaama halduskulud kõiguvad vahemikus ca 3 000 - 25 000 eurot aastas olenevalt jäätmejaama lahtioleku aegadest ning vastuvõetavate jäätmete liikidest ja vastuvõtutasudest. Lisaks jäätmejaamadele on Harjumaa kaetud pakendijäätmete ja elektroonikajäätmete kogumiskonteinerite võrgustikuga, mida haldavad taaskasutusorganisatsioonid ja tootjavastutusorganisatsioonid. Mõnedes omavalitsustes on lisaks pakendijäätmete konteineritele ka avalikud vanapaberi kogumiskonteinerid, mille halduskulusid katavad omavalitsused oma eelarvest. Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne tulenevalt jäätmeseadusest ning selleks on omavalitsused korraldanud ohtlike jäätmete kogumisringe või ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide võrgustiku. Seega on enamuses omavalitsustes olemas taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused. Liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimaluste piisavus on siiski küsitav, kuna jätkuvalt peavad omavalitsused likvideerima ebaseaduslikke prügi mahapanekukohti.

Kontaktid

Harjumaa Omavalitsuste Liit

Sirge tn 2, 10618 Tallinn
Tel: 615 0352
E-post: info@hol.ee
reg nr 80195199

vaata asukohakaarti siit

https://visitharju.ee/
https://www.facebook.com/Visitharju