Harjumaa Omavalitsuste Liidus alustas 27.02.2026 uut õppeaastat mikrokvalifikatsiooni kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus I lend

05.03.2026

Harjumaa Omavalitsuste Liidus alustas 27.02.2026 uut õppeaastat mikrokvalifikatsiooni kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus I lend, milles osaleb rekordarv õppijaid, kokku 35 inimest. Avaseminaril osalesid ka mitmed riigi ja kohalike omavalitsuste ning nende liitude, Tallinna ülikooli ning Sisekaitseakadeemia esindajad.

Astutud on väga oluline samm kohaliku tasandi juhtimisvõimekuse arendamisel, mille raames keskenduti, kuidas omavalitsused saavad paremini toime tulla keerukate ja kiiresti muutuvate kriisiolukordadega. Seminar tõi kokku eri tasandite esindajad et arutada, millised teadmised ja oskused on tänapäeva valitsemises kriitilise tähtsusega ning kuidas neid süsteemselt arendada.

Kohaliku valitsemise uue mikrokvalifikatsiooni programmi eelkäijaks oli Rae valla ja Tallinna Ülikooli koostööst tulenevalt Harjumaa I Omavalitsuspäeva deklaratsioonist 2022 algatatud kohaliku valitsemise mikrokraadi pilootprojekt. Kokku on baaskursuse lõpetanud juba 3 lendu. Hea meel on märkida, et õppes on osalenud kohalike omavalitsuste volikogu esimehed ning liikmed, linnapead, vallavanemad, ametnikud, omavalitsusliitude ja ka riigi esindajad.

Arvestades eelnevat ja jätkuvalt suurt huvi kohaliku omavalitsuse inimvara arengu vastu, avati ka 2025. aasta 3.oktoobril mikrokvalifikatsiooni IV lend. Mikrokvalifikatsiooni raames käsitletakse kohaliku omavalitsuse õiguslike aluste, kaasaegse kohaliku valitsemise, juhtimise ja kohaliku poliitika kujundamise suundumuste ning juhtorganite meeskondlikkuse ja koostöövõimekuse suurendamise temaatikat (programm, tunniplaan ja muud materjalid).

Paljudes valdades ja linnades on mikrokvalifikatsioon saanud positiivse tagasiside. Peame kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni koolituse jätkutegevusi väga oluliseks ning leiame, et piirduda ei tuleks vaid ühekordse koolitusprojektiga. Kohaliku omavalitsuse personaliarendamise strateegiliste sihtide seadmisel tuleb parimal viisil kasutada nii praktikute kogemusi kui ka ülikoolide teadmisi, samas vältides tegevuste killustatust ja dubleerimist. Hea meel on märkida, et näiteks regionaal- ja põllumajandusminister peab kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsiooni väga oluliseks ning sarnaselt varasemate riigihalduse/regionaalministritega on mitmete aastate jooksul jätkuprojekti läbiviimist toetanud ka omalt poolt.

Muutunud olustik vajab kaasajastamist ka kohaliku omavalitsuse inimvaraga seonduvalt.

Juhtimise, innovatsiooni ning kriisivalmiduse mikrokvalifikatsiooni loomisel on oma väga suure panuse andnud koos Tallinna Ülikooli, mitmete kohalike omavalitsuste ja nende liitude, Siseministeeriumi, Sisekaitseakadeemia ning Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga ka teised koostööpartnerid. Kohaliku valitsemise mikrokvalifikatsioonide nn baaskursuse ja juhtimise, innovatsiooni ning kriisivalmiduse edasiarendusena on ettevalmistamisel ka kohalik valitsemine ja õigus mikrokvalifikatsioon, mis kokkuvõttes võimaldaks ellu kutsuda kohaliku valitsemise üheaastase magistrikava.

Valdkonna arengus võib eriliseks pidada 27.02.2026 Harjumaa Omavalitsuste Liidus praktiliselt alanud uut mikrokvalifikatsiooni, mille osas on huvi olnud jätkuvalt väga suur. Koos kohalike omavalitsuste juhtide ja ametnikega on üha enam huvilisi ka riigi institutsioonides.

Uus mikrokvalifikatsioon Kohalik omavalitsus: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmidus pakub õpet, mis võimaldab kohaliku omavalitsuse poliitikutel ja ametnikel omandadaterviklik arusaam kriisireguleerimise, elanikkonnakaitse, juhtimise ja innovatsiooni rollist ning toimimisest riigi ja kohaliku omavalitsuse julgeoleku- ja haldussüsteemides; arendada võimet analüüsida ja kavandada kriisivalmiduse ning turvalisuse tagamise tegevusi, lähtudes kehtivast õigusest, strateegilistest suunistest ja parimatest praktikatest; kujundada süsteemset mõtlemist, koostöö- ja otsustusoskust ning lahenduskeskseid töömeetodeid kriisiolukordade juhtimisel ja avaliku sektori ülesannete täitmisel.

Mikrokvalifikatsioon koosneb 2 moodulist (esimene Tallinna Ülikool ja teine Sisekaitseakadeemia), mille teemad on:

• Strateegilise juhtimise, innovatsiooni ja kriisivalmiduse teoreetiliste aluste olemus;
• Valdkonna areng, selle koht avaliku halduse süsteemis;
• Olulisemad strateegiad ning nende toimimine;
• Koostöö kriisijuhtimise valdkonnas;
• Tegevuste tulemusahela olulisuse lahtimõtestamine;
• Kriisireguleerimise ja elanikkonnakaitse ajalugu, üldine korraldus, kehtiv õigus, omavalitsuse roll kriisireguleerimises ning elanikkonnakaitses;
• Kohalik omavalitsus kui elutähtsat teenust korraldav asutus, nõuded elutähtsa teenuse osutajatele; riigi ja omavalitsuste koostöö;
• Riskianalüüs, hädaolukorra lahendamise plaan, kriisiplaan;
• Riski- ja kriisikommunikatsioon;
• Kriisivalmiduse saavutamine, toimepidevus, olukorrateadlikkus, kriisijuhtimine, staabitöö korraldamine ja kriisiõppus; evakuatsiooni operatsioon.

Õppetöö kestab detsembrini 2026. Tunnid toimuvad üle nädala reedeti. Õpe toimub kombineeritud kujul – loengud, seminarid ja praktikumid - eesmärgiga toetada teadmiste rakendamist oma tööpraktikas. Mikrokvalifikatsiooni raames esinevad valdkonna teadlased ja eksperdid, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse esindajad, samuti Sisekaitseakadeemia, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Tallinna MUPO juhid ning teised koostööpartnerid.

Esimene uue mikrokvalifikatsiooni õppepäev toimus 27.02.2026 Harjumaa Omavalitsuste Liidus, mille raamesse mahtusid nii loengud kui ka pidulikum avaseminar.

Mikrokvalifikatsiooni koordinaatori, MTÜ Polis presidendi ning Tallinna Ülikool õppejõu Sulev Lääne sõnul seisneb programmi tugevus teadmiste ja praktiliste kogemuste lõimimises. Õpe on üles ehitatud viisil, mis võimaldab osalejatel omandada kaasaegseid juhtimis- ja innovatsioonioskusi, arendada koostöövõimet ja sidusust ning tugevdada kriisijuhtimise kompetentse. Elukestev õpe on järjepidev professionaalne arenguprotsess, mis loob eeldused teadmiste süsteemseks rakendamiseks igapäevases halduspraktikas.

Lääne rõhutas, et tänases julgeoleku- ja riskikeskkonnas on kriisivalmidus kohaliku valitsemise lahutamatu osa. Programm käsitleb nii ennetust, valmisoleku planeerimist kui ka kriiside lahendamise ja taastumise etappe. Eraldi tähelepanu pööratakse riskianalüüsile, otsustusprotsessidele ajakriitilistes olukordades, asutustevahelisele koostööle ning kommunikatsioonile kogukonnaga. Eesmärk on kujundada juhtimisvõimekus, mis tagab teenuste toimepidevuse ning suurendab omavalitsuste vastupanuvõimet erinevatele kriisidele - olgu need seotud loodusõnnetuste, terviseohtude, julgeolekuolukorra või taristuriketega.

Programmi edukus põhineb süsteemsel koostööl ülikooli, kohalike omavalitsuste ja nende liitude, Riigikogu, ministeeriumite ning teiste strateegiliste partnerite vahel. Õppetöös osalevad kogenud ja tunnustatud õppejõud ning praktikud, kes esindavad avalikku, era- ja kolmandat sektorit. Selline mitmetasandiline ja interdistsiplinaarne lähenemine annab õppijatele tervikliku arusaama kaasaegse valitsemise toimimisloogikast ning kriisideks valmisoleku praktilistest mehhanismidest.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Andre Sepp sõnas, et tal on hea meel öelda – tere tulemast tagasi neile, kes on juba varasemalt osalenud, ning tervitada ka uusi õppureid. Harjumaa Omavalitsuste Liidu majal on eriline tähendus – tegemist on Eesti, aga ka laiemalt Baltikumi ja Põhjamaade kontekstis esimese omavalitsusmajaga, mis avati 2011. aastal. Harjumaa on oma suuruse ja rolli tõttu Eesti mõttes selge eestvedaja ehk vedur ning siinsed omavalitsusjuhid on ühiselt võtnud vastutuse suuna näitamisel. Seetõttu on ka ametnike kvalifikatsiooni süsteemne tõstmine äärmiselt oluline. Ta lisas, et Harjumaa Omavalitsuste Liit tervitab kõiki osalejaid ning on hea meel, et mikrokvalifikatsiooniõpe jätkub.

Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi (ÜTI) direktor Tiina Pajuste sõnas, et soovib kõigile osalejatele ilusat esimest koolipäeva ning rõhutas, et tema roll instituudi juhina on olla õppuritele oluline kontaktpunkt ülikoolielus. Ta märkis, et oluline on, et osalejad tunnetaksid end Tallinna Ülikooli ja ÜTI kogukonna osana ning saaksid õppeprotsessi jooksul vajalikku tuge. Pajuste lisas, et mikrokvalifikatsiooni eesmärk on pakkuda osalejatele praktilist ja väärtuslikku kogemust ning kujuneda tähenduslikuks täienduseks nende professionaalsele arengule, olles ühtlasi võimalus kogeda taas tudengirolli. Kolme mikrokvalifikatsiooni tulemusena on ettevalmistamisel magistrikraad, mis võiks olla lisakirss tordil.

Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma aseesimees, Jõelähtme Vallavolikogu esimees Jaak Aab, sõnas, et Sulev Lääne oskab alati inimesi kaasata ning tõi esile oma pikaajalise kokkupuute kohaliku valitsemise teemadega. Ta viitas ka oma tegevusele MTÜ Polis liikmena ning meenutas ligi kahekümne aasta tagust õpikogemust, kus läbis mahuka, 240-tunnise koolituse omavalitsuse aluste teemal. Aab märkis, et juba toona käsitleti muu hulgas ettevõtluskeskkonna arendamist ning mitmed arutelud leidsid hiljem kajastuse ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses. Ka KOKS-i on nüüd sisse kirjutatud see, aga sellest ilmselt räägitakse koolitusel pikemalt. Aab soovis õppijatele edu ning jätkuvat Riigikogu poolset toetust.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg edastas videopöördumises seminaril osalejatele tervitused ning soovis sisukat mikrokvalifikatsiooni õppetööd. Ta rõhutas, et kohalikes omavalitsustes on oluline, et otsuseid kujundaksid haritud ja nutikad inimesed, kes suudavad keerulisi olukordi sisuliselt lahendada. Kiviberg tõi esile, et kohalike omavalitsuste roll ei piirdu üksnes elanike heaolu tagamisega, vaid hõlmab ka arengueelduste loomist. Tema sõnul peavad tehtavad otsused toetama omavalitsuste kestlikku arengut ning aitama seeläbi kaasa inimeste parema elujärje kujunemisele.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras sõnas, et tänane aeg esitab kohalikele omavalitsustele üha suuremaid ootusi, kus otsuseid tuleb teha kiiresti ning vastutust kandes. Ta rõhutas, et juhtimine peab üha enam põhinema teadmistel ning seetõttu on koostöö ülikoolidega järjest olulisem, kuna teadus ja praktika peavad käima käsikäes. Terras tõi esile, et kriisideks valmistumine on muutunud eriti aktuaalseks, mitte ainult suurte kriiside, vaid ka väiksemate riskide tõttu, mis võivad üksteist võimendada. Ta lisas, et tal on hea meel näha, kuidas mikrokvalifikatsiooniõpe ühendab mitmeid olulisi valdkondi terviklikuks lähenemiseks.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits sõnas, et mikrokvalifikatsiooni omandajad mõistavad selgelt, milliseid väljakutseid tuleb kohaliku omavalitsuse tasandil lahendada. Ta rõhutas, et kriisivalmidus ei kujune iseenesest, vaid eeldab teadlikku ja akadeemiliselt toetatud ettevalmistust. Miilits lisas, et elanikkonnakaitse on kujunemas üha laiemaks riigikaitseliseks küsimuseks, mis nõuab süsteemset lähenemist ja erinevate tasandite koostööd. Kantsler tõi seejuures ka mitmeid praktilisi näiteid. Siseministeerium, kui uue mikrokvalifikatsiooni üks peamisi koostööpartnereid, on ka jätkuvalt valdkonna arengu väga oluline osapool.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas sõnas, et ülikooli tasandil tehakse tööd selle nimel, et mikrokvalifikatsioonidest kujuneks tulevikus terviklik magistriõppekava. Ta rõhutas, et kõrghariduse tähendus on ajas muutunud ning üha olulisemaks on kujunenud magistriõpe ja elukestev õpe. Niglas märkis, et valmisolek õppida ja end uutes oludes täiendada, sealhulgas mikrokvalifikatsiooni kaudu, on targa ja kohaneva ühiskonna oluline tunnus. Ta lisas, et kriisidega seotud teemad on ühed kõige praktilisemad ja vajalikumad õpivaldkonnad ning rõhutas, et õppijad kannavad ühtaegu nii heade õppurite kui ka vastutustundlike kodanike rolli.

Tallinna abilinnapea ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Kristjan Järvan sõnas, et jagab kogemusi, mida ta omandas hiljutisel visiidil Ukrainasse, ning toob need õppetunnid ka Eesti konteksti. Ta rõhutas, et kriisivalmiduse keskmes on esmavajaduste tagamine – soojus, vesi ja elekter. Järvan tõi esile, et Ukrainas anti juba aasta enne 2022. aasta sündmusi linnatasandil suunised tagada elanikkonnale veega varustatus, mis osutus kriisiolukorras määravaks. Ta selgitas, et eriti oluline on soojuse tagamine, arvestades, et näiteks Tallinnas elab suur osa inimestest kortermajades, mida ei ole võimalik lihtsalt evakueerida. Lisaks rõhutas ta vabatahtlike rolli kriisiolukordades. Järvan märkis, et kuigi abistada soovijaid on palju, peab kohalik omavalitsus suutma nende panust süsteemselt korraldada ja suunata. Ta lisas, et kriisis ei saa eeldada tavapärast töövõimekust ning üks inimene ei pruugi täita mitme inimese rolli, mistõttu on pidev enesetäiendamine, tegevuste planeerimine ja ressursside realistlik hindamine võtmetähtsusega.

Rae vallavanem ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige Gerli Lehe sõnas, et tema käsitlus haakub otseselt vabatahtlike rolliga, rõhutades, et kuigi kriisijuhtimises on esindatud erinevad tasandid, on vastutus ühine. Ta tõi esile, et inimese jaoks on kohalik omavalitsus see tasand, kus riik on talle kõige lähemal, ning kriisiolukorras ei kao inimeste mured ega saa omavalitsus oma tegevusi pausile panna. Lehe märkis, et elanikkonnakaitse on kujunenud tema jaoks keskseks teemaks alates Ukraina sõja algusest. Ta tõi positiivse näitena esile Rae valla, kus on teadlikult tugevdatud kogukondlikke struktuure, andes olulise rolli külaseltsidele ja külavanematele. Ta lisas, et selline lähenemine loob tugeva aluse kriisivalmiduse arendamiseks kohalikul tasandil. Gerli Lehe tõi esile, et Rae vallal oli mikrokvalifikatsiooni valdkonna ellukutsumisel väga oluline roll ning ka praegu ollakse valmis selles protsessis aktiivselt osalema.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi asekantsler Sigrid Soomlais sõnas, et kriisivalmiduse kujundamisse saab panustada igaüks ning rõhutas üksikisiku ja kogukondliku valmisoleku tähtsust. Ta märkis, et riik on oma olemuselt suur ja võib tegutseda aeglasemalt, mistõttu on eriti oluline, et inimesed ja kogukonnad oleksid ise võimalikult hästi ette valmistunud. Soomlais tõi esile Ukraina kogemuse kui äärmusliku näite, mille kaudu on võimalik õppida, kuid mille kordumist Eestis tuleb iga hinna eest vältida. Ta viitas ka väikesaartel esinevatele varustuskriisidele, rõhutades vajadust kogemuste vahetamiseks ja järjepidevaks õppimiseks, et iga järgmine kriis leiaks ühiskonna paremini ettevalmistununa. Lisaks tõi Soomlais esile regulatiivse raamistiku olulisuse, küsides, kas olemasolevad reeglid on piisavalt paindlikud kriisiolukordades tegutsemiseks. Ta rõhutas vajadust oma meetmed ja regulatsioonid kriitiliselt läbi mõelda ning julgustas osalejaid aktiivselt küsimusi esitama ja koostöövõrgustikke looma. Asekantsler rõhutas täiendusõppe ja eriti praeguse mikrokvalifikatsioonide, sealhulgas kavandatava magistrikava erilist rolli kohaliku omavalitsuse inimvara arengus, kusjuures ministeerium on jätkuvalt valmis selles tegevuses aktiivselt osalema.

Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teadus- ja arenduskeskuse juhataja Tauno Suurkivi sõnas, et kriisivalmiduse arendamisel on keskne roll vabatahtlikel ning rõhutas, et arutelud ei jääks pelgalt sõnade tasandile, vaid eeldavad ka isiklikku ja tegusat panust. Ta julgustas osalejaid ise vabatahtlikuna panustama, et kogukondlik valmisolek muutuks reaalseks tegevuseks. Ta tõi esile, et tegemist on Sisekaitseakadeemia vaates olulise sammuga, kuna mikrokvalifikatsiooniõpe kujutab endast esimest sellist koostöist algatust Tallinna Ülikooliga.

Suurkivi märkis, et praegune mikrokvalifikatsiooni etapp loob aluse, mida sügisel Sisekaitseakadeemias edasi ehitada. Esineja viitas sümboolselt, et nii saavad kriisiteemad järjepideva käsitluse. Lisaks rõhutas ta, et kriisivalmiduses ei ole olemas üht universaalset lahendust ehk nn „hõbekuuli“, mis kõik probleemid lahendaks. Seetõttu on oluline mitmetasandiline ja järjepidev lähenemine. Ta lisas, et nende jaoks on tegemist olulise algusega ning avaldas heameelt, et järgmine etapp jätkub sügisel Sisekaitseakadeemias.

Kaitseväe tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse ülem major Ivo Peets tervitas kaitseväe poolt ja sõnas, et kaitseväe vaates pakub mikrokvalifikatsiooniõpe märkimisväärset võimalust tegutseda kiiresti ja sihipäraselt muutuvates oludes. Ta rõhutas, et nii kaitsevägi kui ka kohalikud omavalitsused seisavad sarnaste kestlikkusega seotud väljakutsete ees, sealhulgas demograafiliste muutuste mõjude kontekstis Eesti arengule aastani 2050. Peets tõi esile küsimused, mis puudutavad ressursside tagamist ja inimeste kaasamist, rõhutades vajadust mõelda, kuidas tagada piisav varustatus ja mehitus ning millisel viisil rakendada uusi tehnoloogiaid, sealhulgas tehisintellekti ja kosmosetehnoloogiat. Ta märkis, et arengute parem suunamine eeldab valmisolekut olemasolevaid arusaamu kriitiliselt hinnata, sealhulgas ka kaitseväe enda seisukohti. Lisaks rõhutas ta majanduse rolli riigi toimimises ning tõi esile, et kaitsevõime ei ole eraldiseisev valdkond, vaid ühine pingutus, mille eesmärk on tagada ühiskonna kestlik toimimine nii täna kui ka pikemas perspektiivis.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sõnas, et tavapäraselt ollakse harjunud õppeaasta algusega sügisel, kuid käesolev õpitsükkel algab teadlikult teistsuguses ajaraamis. Ta märkis, et mikrokvalifikatsiooni programm on olnud juba mitmeid aastaid käigus ning kujunenud oluliseks osaks elukestva õppe süsteemist. Emeriitprofessor rõhutas koostöö vajadust nii
kohalike omavalitsuste ja nende liitude vaates kui ka seonduvalt tehnikaülikooli ja teiste valdkonna teadlaste ja praktikute tegevusega seonduvalt. Mäeltsemees tõi esile ka laiemalt õppimise tähenduse, viidates mõttele, et kuigi sageli öeldakse, et inimene õpib kogu elu, on seda ideed tõlgendatud ka vastupidiselt – inimene elab siis, kui ta õpib. Ta rõhutas, et õppimine ei ole üksnes vahend teadmiste omandamiseks, vaid ka elukvaliteedi ja tähendusliku elu eelduseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu Vanematekogu esimees, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees sõnas, et tavapäraselt ollakse harjunud õppeaasta algusega sügisel, kuid käesolev õpitsükkel algab teadlikult teistsuguses ajaraamis. Ta märkis, et mikrokvalifikatsiooni programm on olnud juba mitmeid aastaid käigus ning kujunenud oluliseks osaks elukestva õppe süsteemist. Emeriitprofessor rõhutas koostöö vajadust nii
kohalike omavalitsuste ja nende liitude vaates kui ka seonduvalt tehnikaülikooli ja teiste valdkonna teadlaste ja praktikute tegevusega seonduvalt. Mäeltsemees tõi esile ka laiemalt õppimise tähenduse, viidates mõttele, et kuigi sageli öeldakse, et inimene õpib kogu elu, on seda ideed tõlgendatud ka vastupidiselt – inimene elab siis, kui ta õpib. Ta rõhutas, et õppimine ei ole üksnes vahend teadmiste omandamiseks, vaid ka elukvaliteedi ja tähendusliku elu eelduseks.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun sõnas, et tal on hea meel näha, kuidas erinevates valdkondades on kujunenud toimiv üleülikooliline koostöö. Ta tõi esile, et haridusvaldkonnal on selles eriline roll, kuna see ulatub varasesse haridusetappi ning hõlmab muu hulgas ka riigikaitseõpetajate ettevalmistamist, mis on ka instituudi tegevusvaldkonnaks. Õun rõhutas, et hariduse panus kriisivalmidusse seisneb muu hulgas selles, et kujundada teadlikke ja valmisolekuga lapsevanemaid ning tugevdada ühiskondlikku kaitsetahet. Ta lisas, et õppimise sisuline väärtus seisneb eeskätt seoste loomises ning nende põhjal reaalse muutuse elluviimises. Õun märkis, et mikrokvalifikatsiooniõppe üheks oluliseks eesmärgiks on viia praktilise muutuseni ühiskonnas.

Rae abivallavanem Ain Böckler, kes esines õppijate poolt, olles seejuures Rae vallas toimunud kohaliku valitsemise baaskursuse esimese lennu vilistlane, sõnas, et tema jaoks oli mikrokvalifikatsiooniõppes osalemine ühtaegu nii õnn kui ka väljakutse. Ta märkis, et õppeprotsess pakkus rohkelt uusi teadmisi ning aitas esile tuua valdkondi ja võimalusi, millele varasemalt ei olnud tähelepanu pööranud. Ta tõi eraldi esile koolituse ühe suurima väärtusena uute kontaktide loomise, rõhutades, et just sellised kohtumised inimestega, kellega igapäevaselt kokku ei puututa, avardavad oluliselt vaatenurka. Samuti rõhutas ta, et õppimine on pidev protsess, mis saadab inimest kogu elu jooksul. Ta lisas, et tunnetab ka vastutust jagada omandatud teadmisi edasi neile, kes ise programmis ei ole osalenud.

Uue mikrokvalifikatsiooni õpe jätkub, samuti valmistatakse ette uute lendude vastuvõttu nii 2026. sügisel baaskursusele kui ka 2027. aasta veebruaris kohalik valitsemine: juhtimine, innovatsioon ning kriisivalmiduse kursusele.

Jätkutegevusi on kavas korraldada ühiselt koostöövõrgustikuga, kusjuures ülikooli poolt on ettevalmistamisel dokument kohaliku valitsemise täienduskoolituse arendamisest ning valdkonna magistriõppekava ettevalmistamisest. 

Kohtumise kava on leitavad SIIT

Kohtumise videotervitused on leitavad SIIT 

Kohtumise esitlused on leitavad SIIT

Fotograaf Karl August Mikovitš pildid on leitavad SIIT