Ehitus- ja lammutusjäätmetest valmistatud biofiltrite toimivuse teaduslik hindamine. Eesti pilootala tehniline aruanne (TalTech)
Kahekuuline intensiivne proovivõtu- ja seirekampaania näitas, et Eesti pilootsüsteem töötas tegelikes töötingimustes usaldusväärselt ja tõhusalt. Kogu seireperioodi jooksul säilitas või parandas puhastussüsteem järjepidevalt kahe filtreerimisetapi – ehitus- ja lammutusjäätmetest pärit betoonkillustikuga (EWC 17 01 01, fraktsioon 16–32 mm) täidetud I filtri ning lubjakivikillustikuga (fraktsioon 16–32 mm) täidetud II filtri – läbinud sademevee kvaliteeti. Mõlemast filtrist väljuva puhastatud vee kvaliteet vastas kõigi analüüsitud parameetrite osas Eestis kehtiva keskkonnaministri määruse nr 61 nõuetele.
Üks olulisemaid seirekampaania tulemusi oli asjaolu, et ei ehitus- ja lammutusjäätmetest pärit betoonkillustikust (EWC 17 01 01) ega kaubanduslikust lubjakivikillustikust ei täheldatud anorgaaniliste saasteainete leostumist. See kinnitab, et mõlemad materjalid olid kasutamise ajal keskkonna seisukohast stabiilsed, ning näitab, et ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud betoonkillustikku saab uuritud töötingimustes ohutult kasutada sademevee puhastamiseks mõeldud filtrimaterjalina.
Suurim puhastusefekt saavutati hõljuvainete (TSS), üldlämmastiku (TN), üldfosfori (TP) ja biokeemilise hapnikutarbe (BHT₇) osas, mis viitab osakeste, toitainete ja biolaguneva orgaanilise aine tõhusale eemaldamisele. Seiretulemused näitasid samuti, et puhastustõhusus ei põhinenud üksnes füüsikalisel filtreerimisel. Biokile järkjärguline kujunemine mõlemal filtrimaterjalil ning ulatuslik biomassi kasv II filtris seireperioodi lõpuks viitavad sellele, et filtreerimissüsteemis kujunesid välja ka bioloogilised puhastusprotsessid. Tõenäoliselt aitasid mikroobsed protsessid toitainete omastamise ja biolaguneva orgaanilise aine lagundamise kaudu kaasa üldlämmastiku, üldfosfori ja biokeemilise hapnikutarbe vähenemisele.
Raskmetallide (tsink, vask, nikkel ja plii) ning naftasaaduste indeksi (C10–C40) sisaldused jäid kogu seireperioodi jooksul alla kehtivate piirväärtuste. Kuna nende saasteainete sisaldused olid juba sissevoolavas sademevees väikesed, ei olnud võimalik filtrisüsteemi võimet eemaldada kõrgemaid raskmetallide ja naftasüsivesinike sisaldusi põhjalikult hinnata. Seetõttu oleks filtri puhastustõhususe hindamiseks erineva kvaliteediga sademevee tingimustes vajalik jätkata pikaajalist seiret.
Kokkuvõttes kinnitavad tulemused, et ehitus- ja lammutusjäätmetest saadud betoonkillustikku on tehniliselt võimalik kasutada alternatiivse filtrimaterjalina sademevee puhastamisel. Pilootsüsteem töötas stabiilselt, filtrimaterjalide
