Kohalike elanike rahulolu turismiga: Harju-, Lääne- ja Raplamaa
15.01.2026
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži poolt 2025. aastal läbi viidud uuring näitab, et Harju-, Lääne- ja Raplamaa elanikud suhtuvad turismi oma kodukohas valdavalt positiivselt ning toetavad selle edasist arengut. Samas toovad tulemused selgelt esile vajaduse tugevdada turismijuhtimise läbipaistvust, parandada keskkonnahoidu ning suurendada kohalike elanike kaasamist otsustusprotsessidesse.
Uuring telliti Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO (Tourism Management Organization) poolt ning see on esimene terviklik kohalike elanike rahulolu uuring kogu Harju-, Lääne- ja Raplamaa turismipiirkonnas. Küsitlusele vastas kokku 554 täisealist elanikku Harju-, Lääne- ja Raplamaa omavalitsustest.
Üldised järeldused:
- 90% vastajatest suhtub külastajatesse positiivselt ning 82% soovitaks oma kodukohta ka teistele külastamiseks.
- 81% elanikest toetab turismi arendamist oma kodukohas.
Kõige kõrgemalt hinnatakse turismi majanduslikku mõju ja tunnetuslikku rahulolu, madalaimaks jääb hinnang keskkonnamõõtmes, mis viitab kasvavatele keskkonnahoiu ootustele.
Elanikud soovivad rohkem teavet ja selgemaid võimalusi turismiga seotud otsustes kaasa rääkida.
Maakondlikud erisused
Harjumaa – tugev majanduslik mõju, kuid kasvav keskkonnakoormus
Harjumaa elanikud tajuvad turismi olulise majandusliku toetajana, mis elavdab ettevõtlust ja loob töökohti. Samas on just Harjumaal kõige selgemalt tajutav turismist tulenev surve looduskeskkonnale – külastajate arvu kasvuga kaasnev jäätmekoormuse suurenemine, intensiivsem kasutus populaarsetes loodus- ja puhkealadel ning kohati tajutav mõju elamupiirkondade elukeskkonnale.
Harjumaa kontekstis kerkib esile vajadus:
- külastuskoormuse paremaks hajutamiseks
- loodus- ja puhkealade taristu (viidad, rajad, prügimajandus) arendamiseks
- kogukondade senisest aktiivsemaks kaasamiseks turismiaruteludesse
Raplamaa – kasvupotentsiaal ja ootused süsteemsemale arendusele
Raplamaa elanikud hindavad turismi sotsiaal-kultuurilist mõju kõige positiivsemalt ning näevad turismis võimalust kohaliku identiteedi ja kogukonnaelu tugevdamiseks. Samas tajutakse turismi majanduslikku mõju tagasihoidlikumalt kui Lääne- ja Harjumaal, mis viitab kasutamata arengupotentsiaalile.
Raplamaa puhul tõusid esile:
- majutusvõimaluste vähesus, mis piirab piirkonna võimekust vastu võtta suuremaid sündmusi ja külastajavooge
- vajadus terviklikumate ja kaasaegsemate turismitoodete järele
- ootused omavalitsuste ja piirkondliku turismijuhtimise tugevamale rollile.
Läänemaa – kõrgeim rahulolu ja tugev turismiidentiteet
Läänemaa elanikud on uuringu põhjal kõige rahulolevamad nii turismi üldise mõjuga kui ka selle arendamisega. Turismi nähakse piirkonna majandusliku ja kultuurilise elujõu keskse osana, eriti Haapsalu ja ranniku piirkonnas. 94% Läänemaa vastajatest soovitaks oma kodukanti külastada ning 88% toetab turismi edasist arendamist.
Samas toovad elanikud esile ka Läänemaale omased väljakutsed:
- tugev hooajalisus ja teenuste koondumine suveperioodile
- vajadus arendada aastaringseid tegevusi ja sündmusi
- keskkonnakoormus populaarsetes loodus- ja rannaalades ning avaliku taristu (nt tualetid, hooldus) nappus.
Selge sõnum otsustajatele: Uuring kinnitab, et kohalike elanike toetus turismile on tugev, kuid selle säilitamine eeldab teadlikku ja tasakaalustatud juhtimist.
Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juhi Karmen Paju sõnul on kohalike elanike toetus kõige tugevam seal, kus turism toob nähtavat kasu ja kus inimesed tunnevad, et nende kodukoha identiteeti väärtustatakse. See on selge suunis ka edaspidiseks: turismi tuleb arendada koos kogukondadega, mitte nende arvelt.
Uuringu tulemused loovad tugeva lähtekoha Harju-, Lääne- ja Raplamaa turismi edasiseks arendamiseks ning annavad väärtusliku sisendi nii omavalitsustele, sihtkohaorganisatsioonidele kui ka ettevõtjatele kestliku ja kogukonda arvestava turismimudeli kujundamisel.
Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO on turismisihtkohtade strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud koostöömudel. DMO juhtpartner on SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, põhipartnerid on Sihtasutus RAEK ja SA Läänemaa, kaaspartnerid on Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.
Esilehe foto: Priidu Saart
